21. mail sõitsid meie kooli 5.B, 5.E ja 8.E õpilased koos klassijuhatajatega Tartusse, et veeta ühine õuesõppepäev Emajõe-äärses lodjakojas. Meid oodanud sõbralikult juhendajalt saime teada, mis on lodi, millal olid lotjade hiilgeajad ja kui palju lotjasid maailmas tänapäeval kasutusel on. Muide, mõlemal tänaseni seilaval lodjal saime ka põhjaliku tuuri teha.  

Veel tutvusime Emajõe-äärse elustikuga, saime teada, milliseid loomi Emajõe luhtades kohata võib, aga ka näiteks seda, miks ei ole hea mõte muuseumis olevaid loomatopiseid oma käega paitama minna. Ja kes vaatamata hoiatusele siiski paitada oli jõudnud, sai põhjuse kiiresti käsi pesema rutata.

Hoopis suuremaks paimagnetiks osutus aga lodjakoja vabatahtlik kaaslektor kass Tripsu. Tema tegi meiega kaasa kõik tegevused nii lodjakojas kui Emajõe kaldavees, kus saime kahvadega püüda ning uurida ka vee-elustikku. Olgu kohe lisatud, et kõik uuritud putukad-mutukad jõudsid peale lühikest ehmatust elusa ja tervena Emajõkke tagasi.

Lodjasõidule kaasatulekust Tripsu peale väikest mõtlemispausi siiski loobus. Meie aga liikusime kõigepealt ülesvoolu Kvissentali suunas, seejärel aga allavoolu tagasi kuni Karlovat ja Annelinna ühendava sillani. Silla all pööras „Jõmmu“ aga tagasi lodjakoja suunas ning siis saime kätte ka oma kaua kardetud vihmasaju. Ega see meie tuju ei murdnud.

Tagasiteel kinnitasid paljud, et vabaõhtutunnid lodjakojas ja sõit kevadisel Emajõel oli nende üks parimatest ekskursioonidest.  Ka lodjakoja rahvas märkis, et ootab Sillamäe Eesti Põhikooli toredaid ja uudishimulikke õpilasi alati oma vabaõhutundidesse tagasi.